Vannitoamööbel ehk asjad, mida müügimees ei taha sulle rääkida
Vannitoamööbel

Vannitoamööbel ehk odava mööbli kitsaskohad, mida müügimees ei taha sulle rääkida

Milline on odavamapoolse ja kallima vannitoamööbli vahe?

Odaval ja hinnaklassilt kallimapoolsel mööblil, sealhulgas ka vannitoamööblil on tegelikkuses väga suur kvaliteedivahe, mida esmapilgul ei pruugigi kohe kaugelt vaadeldes märgata. Välimuse ning viimistluse põhjal suudab vannitoamööbli üldist kvaliteeti koheselt hinnata vaid vilunud silm. Kuid lähemalt vaadeldes on juba märksa lihtsam odava mööbli puuduseid tuvastada ning protsessi võiks alustada materjali tuvastamisest, millest vannitoamööbel on toodetud.

Vannitoamööbli materjal

Vannitoamööbli, sealhulgas vannitoakappide tootmisel kasutatakse mitmeid erinevaid materjale, millest levinuimad on „melamiinplaat“, puitlaastplaat ehk saepuruplaat, puitkiudplaat (MDF või HDF), vineerplaat, täispuit ja PVC’l põhinev plastkomposiit. Üks korduma kippuvaid küsimusi on, mis vahe on neil materjalidel ja kas alati tasub eelistada ainult täispuitmööblit?

Tihti kasutatakse ekslikult sõna „melamiinplaat“ ja viidatakse sellega „melamiinist mööblile“, kuid tegelikult on tegu pelgalt kattematerjaliga, mida kasutatakse puitkiud- või puitlaastplaatide peal. Melamiin on olemuselt sünteetilise vaiguga immutatud paber, millega on võimalik imiteerida erinevaid materjale ja värvitoone. Sarnaselt melamiiniga, kaetake MDF ja MFC mööbliplaate ka spoonikihiga. Spooni puhul on tegu naturaalse puitmaterjaliga, mida lõigatakse õhukese kihina puidupakust.

Puitlaast- ehk saepuruplaat ei vaja tavaliselt erilist sissejuhatust, sest nagu nimi juba vihjab on tegemist kokkupressitud puiduhakkest valmistatud materjaliga. Mõned puitlaastplaadid on tugevamad kui teised, kuid tavapäraselt on enamiku puhul tegemist kõige odavama mööblimaterjaliga. Puitlaastplaadid on tihti kaetud laminaadi- või spoonikihiga ning välimuselt viisakad, kuid tegelikkuses madala vastupanuga surve, auru ja vee suhtes. Puitlaastplaadist valmistatud mööbel sobib edukalt kuivadesse ruumidesse, kuid vannitoas ei ole reeglina tegemist parima võimaliku valikuga.

Puitkiudplaat on samuti valmistatud puidulaastudest, kuid teisel viisil. Jahvatatud leht- või okaspuidu jääkpuidukiud kombineeritakse vaigul põhineva sideainega ning surutakse ühtlaseks massiks kõrge temperatuuri ja survega. MDF on oluliselt suurema tihedusega kui tema analoog puitlaastplaat. Lisaks keskmise tihedusega puitkiudplaadile (MDF) toodetakse ka kõrgendatud tihedusega plaate, mida tuntakse HDF-ina. Mõlemal juhul toodetakse nii tavalist kui ka niiskuskindlaid mööbliplaate, mis tagavad vannitoamööblile oluliselt parema vastupanu erinevatele keskkonnamõjudele.

Vineerplaat on samuti puidupõhine materjal, mida valmistatakse õhukeste puidukihtide üksteise peale liimimisega. Omadustelt on vineeri veekindlust parem kui puitlaast- ja tavalistel puitkiudplaatidel.

Täispuit ehk liimpuit on valmistatud vajaliku suurusega tükkide omavahel kokku liimimisega. Nime tõttu võib jääda ekslik mulje, et justkui vastava suurusega mööbli tükid oleks ühe suure palgi seest välja lõigatud, kuid tegelikkuses nii ei ole. Täispuidust mööbel on tavaliselt kaetud spetsiaalsete vahenditega, mis tagab hea niikus- ja veekindluse ning hoiab vannitoakappe ja teisi elemente pikalt esteetilisena.

Niiskesse ruumi nagu vannituba, sobivad tegelikult kõik eelnevalt nimetatud materjalid juhul kui nende eest hoolt kanda. Kui puit, mis on kõigi eelnevalt nimetatud mööbliplaatide üks põhikomponent, on niiskuse eest kaitstud, siis võivad pinnad aastakümneid esteetilised püsida. Niisiis on oluline vannitoamööbli valimisel kindlaks teha, mis materjalist on mööbel toodetud. Reeglina on selline info avalikult kättesaadav tootja või edasimüüja kodulehel. Juhul kui teave on puudulik, siis on mõistlik pöörduda müügiesindaja poole ning seda täpsustada.

Kõigi mööbliplaadist valmistatud kappide ja teiste elementide puhul veendu, et viimistluskiht oleks ka otstest ühtlane – võimalusel proovi nurkasid küüne otsaga õrnalt tõmmata. Kui viimistluskiht annab järele, siis on mõistlik seda konkreetset toodet vältida. Kui proovimisvõimalus puudub, siis tasub alati küsida edasimüüjalt mööbli lähivõtteid.

Vannitoa kapid, sahtli- ja uksedetailid

Kui materjal, millest vannitoa kapid valmistati on tuvastatud, siis on aeg liikuda teise olulise punkti juurde, milleks on hingede ja siinide kvaliteet. Reeglina tasub vältida odavamapoolsele mööblile omaseid plastikust siine ja hinge osasid, sest need ei pea sõna otsest mõttes kaua vastu ja vajavad mingil hetkel vahetust. Samuti ei pruugi ka kõik metallsulamil põhinevad osad olla kvaliteetsed. Hinged ja siinid peavad olema stabiilsed ja liikuma sujuvalt. Juhul kui vannitoa kapiuksed või -sahtlid logisevad, värisevad, teevad häält või ei sulgu korrektselt, siis on tegemist kindla ohumärgiga, sest tavapäraselt jäävad nad ka hiljem kodus nii tegema.

Kui uste ja sahtlite proovimise võimalus puudub (näiteks veebipoest ostes), siis küsi müügiesindajalt konkreetse kapi hingede ja siinisüsteemide tootja kohta. Kolm levinud ja hinnatud tootjat on näiteks Saksa päritolu Hettich, India päritolu Ebco ja Austria tipptootja Blum.

Eraldiseisev ja seinale kinnitatav vannitoamööbel

Kokkuvõtvalt liigitub vannitoamööbel kahte gruppi, milleks on – seinale kinnituvad või eraldiseisvad ehk põrandale toetuvad vannitoa kapid. Eraldiseisvate kappide paigutamine on lihtne ning ei vaja tavapäraselt täpset juhendit. Seinale kinnituvate kappide puhul on oluline jälgida kõiki tootja soovitusi ja paigaldusjuhendi eripärasid.

Juhul kui oled planeerimas vaheseina, mis hakkab mööblit kandma, siis soovitame kipsplaadi puhul kipsi taha paigaldada ka ühekordse OSB puitlaastplaadi. Sel juhul saad olla kindel, et sein on piisavalt tugev, et kanda lisaks mööbliraskusele ka vannitoa kappidesse ladustatud esemeid.

Kui sein on juba valmis ning tegemist on ainult kipsplaadiga, siis soovitame kasutada jämedama keermega sissekeeratavaid kipsitüübleid.

Avasta – Allibert ja Mirater vannitoamööbel

Sirvige kindlasti ka kogu meie vannitoamööbli valikut.

Shopping Cart